Hõõrdumiskordaja

Hõõrdumiskordaja, tuntud ka kui hõõrdetegur, on dimensionaalne suhtarv, mis iseloomustab kahe pinna vahelist hõõrdumise suurust. See on arv, mis näitab, kui palju jõudu on vaja kahe pinna libisemiseks teineteise suhtes, võrreldes pinnale avaldatava survejõuga. Hõõrdumiskordaja on alati positiivne arv.

Eristatakse kahte peamist tüüpi hõõrdumiskordajat: staatiline hõõrdumiskordaja ja kineetiline hõõrdumiskordaja. Staatiline hõõrdumiskordaja kirjeldab jõudu, mis on vajalik objekti liikumise alustamiseks. Kineetiline hõõrdumiskordaja kirjeldab jõudu, mis on vajalik objekti liikumise jätkamiseks. Tavaliselt on staatilise hõõrdumiskordaja väärtus veidi suurem kui kineetilise hõõrdumiskordaja väärtus.

Hõõrdumiskordaja sõltub mitmest tegurist, sealhulgas materjalide tüübist, pindade kareduse astmest, temperatuurist ja niiskusest. Näiteks karedamatel pindadel on hõõrdumiskordaja tavaliselt suurem. Samuti võib erinevate materjalide kombinatsioonidel olla väga erinev hõõrdumiskordaja. Hõõrdumiskordaja on oluline inseneriteaduses ja füüsikas, seda kasutatakse näiteks pidurite, rehvide ja muude hõõrdumisest sõltuvate seadmete projekteerimisel.