hormoonidest

Hormoonidest on tegemist organismi keemiliste signaalidega, mis reguleerivad paljusid elulisi protsesse. Need toodetakse endokriinsetest näärmetest või spetsialiseeritud rakkudest ning liiguvad vereringe kaudu sihtrakkudeni. Hormoonide toimet võib näha kogu kehas või teatud kudedes, sõltuvalt nende retseptoritest ja signaaltransduktsiooni teedest.

Sihtrakud omavad sobivaid retseptoreid, millele hormoonid kinnituvad. Toime võib olla lühiajaline või püsiv: peptiid- ja valkhormoonid seonduvad tavaliselt rakumembraani retseptoritega ja käivitavad signaaltransduksiooni radu, samas kui steroid- ja mõnede amiinhormoonide puhul võivad need tungida rakku ja mõjutada geenide transkriptsiooni ning pikkajaliselt toimida.

Peamised hormoonitüübid hõlmavad peptiid- ja valkhormone (nt insuliin, kasvuhormoon, oksütotsiin), steroidhormoone (nt östrogeen, progesteroon, testosteroon, kortikosteroidid) ning amiinhormoone (nt adrenaliin, noradrenaliin, türoksiin). Hormoonide süntees ja vabanemine on tihti sfääris tihedalt seotud keha näärmete tööga, nagu kilpnääre, hüpofüüs, neerupealised, kõhunääre ja suguelundid.

Hormoonid on võtmetähtsusega homeostaasis, kasvu ja arengu, ainevahetuse, reproduktsiooni ning stressi regulatsioonis. Hormonaalsed häired võivad avalduda liigsuse või puudulikkusena, näiteks diabeet (insuliini puudus või resistentsus), hüpotüreoidism või hiper- ja hüpotüreoidismi vormid, ning võivad nõuda meditsiinilist hindamist ja ravi.