hapnikumõõdet

Hapnikumõõdet on seade, mis mõõdab hapniku (O2) kontsentratsiooni või osarõhku gaasides ja gaasisegudes. Tavaliselt annab see väärtuse protsentides või osarõhul ning seda kasutatakse nii tööstuses, laborites kui ka tervishoius ja ohutusalases valdkonnas, et tagada sobiv hapniku tase ning vältida hüpoksia või hapnikutoksiat.

Peamised tüübid ja tööpõhimõtted. Elektrokeemilised hapnikumõõtjad ehk galvanic sensorid mõõdavad hapniku reaktsioonist tekkiva voolu, mis on proportsionaalne O2 kontsentratsiooniga. Kõrgel temperatuuril toimivad zirkoonoksiidsensorid kasutavad pooldriistlike koostisosade abil hapniku osarõhku. On ka optilised hapnikumõõtjad, mis hindavad hapniku kontsentratsiooni luminestsentsi kustumise kiiruse kaudu. Erinevat tüüpi sensorid sobivad erinevatele temperatuuridele, gaasistruktuuridele ja kasutustraadidele.

Rakendused. Hapnikumõõtjaid kasutatakse laborites ja tööstusprotsessides hapnikutaseme jälgimiseks, suitsu- ja gaasikontrollis, kütuste ja põletusprotsesside optimiseerimisel, ohutussüsteemides ning meditsiinilistes seadmetes nagu hingamisseadmed ja elustamisseadmed. Sukeldujate või rebreather- süsteemide jaoks on oluline pidev tõendatud hapnikukontsentratsioon, mida hapnikumõõdet tagab.

Kalibreerimine ja hooldus. Seadmed kalibreeritakse tavaliselt standardgaaside abil (ligikaudu 20,9% O2 õhus) või kontrollprooviga. Kalibreerimine tuleb teha regulaarselt vastavalt tootja soovitustele ning sensorid vajavad hooldust ja mõnikord asendamist, kuna nende tundlikkus kõigub ajas.

Piirangud. Sensorite kiirus ja täpsus võivad varieeruda sõltuvalt temperatuurist, gaasi koostisest ning sensorit mõjutavatest saasteainetest. Mõned tüübid on tundlikud sademetele, niiskusele või kõrgele CO2 tasemele, mis nõuab hoolikat kulgemist ja kalibreerimist.