haldusõiguse

Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib avaliku halduse toimimist ning suhteid riigi institutsioonide ja üksikisikute vahel. See käsitleb haldusasutuste korraldust ja pädevusi, haldusaktide vormi ja sisu, haldusmenetluse korda ning halduse kontrolli. Haldusõigus hõlmab nii otsuste vastuvõtmist kui ka nende õiguslikku järelevalvet ning õiguslike mehhanismide kasutamist, mille abil kontrollitakse avaliku võimu seaduslikkust ja õiguspärasust.

Tegevusvaldkondade ja põhimõtete hulka kuuluvad seaduslikkus, õiguspärane menetlus, proportsionaalsus, läbipaistvus ja võrdsus. Need alused tagavad, et haldusasutused tegutsevad korrektsete menetluste raames ning et isikutel on võimalik saada õiguskaitset. Haldusõigus reguleerib haldusaktide ning muude haldustoimingute vastuvõtmist, muutmist ja tühistamist, lube ja piiranguid ning seadset vastutust.

Allikad ja mõju on peamiselt põhiseadus ja eriseadused ning haldusmenetluse õigusaktid; Euroopa Liidu õigus ja selle kohtupraktika ning administratiivne kohtualluvus kujundavad selle ala praktikat. Võrdluses eraaruandlusega keskendub haldusõigus avalikule võimule ning üldisele huvide korraldusele, mis on seotud riigi teenuste pakkumise ja kodanike õiguste kaitsega.

Vaidlused haldusotsuste suhtes lahendatakse tavaliselt kohtus, mis teostab haldusõiguse kontrolli. Haldusõigus moodustab silla õiguste ja avaliku teenuse kvaliteedi vahel ning aitab tagada õigusriigi põhimõtete järjepidevat rakendamist.