hüdroksüülrühmadest

Hüdroksüülrühmad, tihti lühendatult OH-rühmad, on funktsionaalsed rühmad, mis koosnevad ühest hapniku aatomist ja ühest vesiniku aatomist. Need rühmad on orgaanilises keemias väga levinud ja mängivad olulist rolli paljude molekulide omadustes ja reaktsioonivõimes.

Hüdroksüülrühmad on polaarsed, mis tähendab, et hapniku aatomil on kergelt negatiivne laeng ja vesiniku aatomil kergelt positiivne laeng. See polarisus võimaldab hüdroksüülrühmadega molekulidel moodustada vesiniksidemeid teiste polaarse või laetud molekulidega, sealhulgas veega. Seetõttu on paljud hüdroksüülrühmi sisaldavad ühendid, nagu alkoholid ja karboksüülhapped, vees lahustuvad.

Hüdroksüülrühmad on ka reaktiivsed. Nad võivad osaleda mitmesugustes keemilistes reaktsioonides, nagu esterdamine, oksüdeerimine ja dehüdratsioon. Alkoholide puhul, kus hüdroksüülrühm on seotud süsiniku aatomiga, millel on ainult ühe või kahe teise süsiniku aatomiga sidemed, ilmneb erinev reaktiivsus. Primaarsed alkoholid (hüdroksüülrühm seotud süsinikuga, mis on seotud ühe teise süsinikuga) oksüdeeruvad aldehüüdideks ja seejärel karboksüülhapeteks, samas kui sekundaarsed alkoholid (hüdroksüülrühm seotud süsinikuga, mis on seotud kahe teise süsinikuga) oksüdeeruvad ketoonideks. Tertsiaarsed alkoholid (hüdroksüülrühm seotud süsinikuga, mis on seotud kolme teise süsinikuga) on oksüdeerimise suhtes tavaliselt vastupidavamad.

Hüdroksüülrühm on tuntud ka oma happeliste omaduste poolest. Karboksüülhapetes, kus hüdroksüülrühm on seotud karboksüülrühmaga (COOH), on see rühm happeline ja võib loovutada prootoni. Alkoholides on hüdroksüülrühm väga nõrgalt happeline, kuid seda saab tugevate alustega deprotoneerida.