granulaadid

Granulaadid ehk granuleeritud materjalid on tahked osakesed, mille suurus on kontrollitav ja mis on tekkinud granuleerimisprotsessil. Nende suurus ja kuju võivad olla erinevad ning neid kasutatakse paljudes tööstusharudes lihtsama käsitlemise, doseerimise ja edasise töötlemise jaoks. Granulaadid võimaldavad paremat ladustamist, täpsemat doseerimist ning soovitud lahustuvus- või vabanemisomadusi võrreldes peenpulbritega.

Granuleerimine jaguneb peamiselt kahte rühma: märggranuleerimine ja kuivgranuleerimine. Märggranuleerimine kasutab vedelat sideainet või lahust, mille abil graanulid tekivad ja seejärel kuivatatakse ning kõvenetakse. Kuivgranuleerimine saavutatakse peamiselt mehhaaniliste jõududega ilma märja sideaineta või väga vähese vedeliku kasutamisega. Erinevad protseduurid hõlmavad segamist, granulatsiooni ja lõikamist ning mõnel juhul spheroniseerimist või külmgranuleerimist.

Omadused ja kvaliteet on granulaatide valikul olulised. Tavalised näitajad hõlmavad suuruse ja kõvaduse hajuvust, tihedust (bulk density), voolavust, poorsust ning purunemisvastupidavust. Tihedus ja voolavus mõjutavad ladustamist ja automaatset doseerimist, samas kui poorsus ja lahustuvus määravad toimeaine kättesaadavuse ja vabanemisaega.

Rakendused on väga mitmekesised. Farmatseutikas kasutatakse granulaate ravimite tablettide või kapslite tootmisel ning toimeainete kontrollitud vabanemise tagamisel. Põllumajandus- ja aiandussektoris on granulaadid levinud väetiste ja loomset päritolu toidulisandite vormis. Lisaks leiavad nad kasutamist toiduainetööstuses, keemiatööstuses ja kosmeetikas segude, täiteainete ning kontrollitud vabanemise ainete kujul.