genotüüpseid

Genotüüp viitab konkreetse geeni või geenide kogumi geneetilisele koostisele indiviidis. See on isiku DNA järjestus, mis määrab kindlaks tema tunnused. Genotüüp erineb fenotüübist, mis on vaadeldav füüsiline või biokeemiline omadus, mis on tingitud genotüübist ja keskkonnateguritest. Näiteks võib genotüüp määrata silmavärvi, kuid fenotüüp on tegelik, vaadeldav silmavärv.

Geenid esinevad kromosoomides, mis on pakitud DNA molekulid. Need geenid koosnevad nukleotiididest, mis on elu ehitusplokid. Genotüüp on nende nukleotiidide spetsiifiline järjestus, mis sisaldab geneetilist teavet. Inimesed pärivad kaks koopiat igast geenist, ühe kumeralt oma vanemalt. Need koopiat võivad olla identseid või veidi erinevaid, mida nimetatakse alleelideks.

Genotüübi analüüs on geneetiliste haiguste diagnoosimisel, pärilikkuse uurimisel ja isegi isikupärastatud meditsiini arendamisel ülioluline. Geneetilised testid võivad tuvastada konkreetseid genotüüpe, mis on seotud teatud seisundite suurenenud riskiga või ravimitele reageerimisega. Genotüüp on geneetilise muutuuse aluseks ja mängib olulist rolli evolutsiooniprotsessides, aidates kaasa liikide mitmekesisusele.