funktsioonitelefonide

Funktsioonitelefonid on mobiiltelefonide klass, mis keskendub põhivõimalustele nagu kõned ja sõnumid ning pakub piiratud või puuduvat rikkalikku nutitelefonide rakenduste ökosüsteemi. Neid seadmeid iseloomustab tavaliselt füüsiline numbriklaviatuur või väike klaviatuur ning mitte‑lainelik vähemahukas ekraan; operatsioonisüsteemid on lihtsad ja ressursivaesed.

Tavapärased omadused hõlmavad pika aku kasutusaega, vastupidavust ja taskukohast hinda ning üldiselt kaasa tulevaid lisafunktsioone nagu FM‑raadio, LED‑tuli, lihtsustatud kaamera ja Bluetooth. Mõnel mudelil on ka microSD‑kaartide tugi. Sissetulevad 2G/3G ühenduvusvõimalused ja piiratud interneti‑väljund on tavalised, kuid ka mõned kaasaegsemad funktsioonitelefonid kasutavad KaiOS‑laadset kerget operatsioonisüsteemi.

Kasutus ja turg on laiapõhjalisemad: funktsioonitelefonid on endiselt populaarsed arengumaades, vanemate kasutajate jaoks, ning kui vaja on odav, usaldusväärne ja lihtsasti kasutatav telefon. Need sobivad ka varu või teise telefonina, kui ei soovi või ei vajata nutitelefonide kõiki funktsioone.

Näited ja platvormid: paljudel mudelitel töötab KaiOS‑laadne kerge süsteem (nt Nokia 8110 4G, Alcatel Go Flip 3), ajalooliselt olid levinud Nokia 105 ja 3310 (2017). KaiOS‑iga on mõnel mudelil ligipääs mõnele rakendusele nagu WhatsApp või YouTube, kuigi piirides. Funktsioonitelefonide roll on seetõttu jätkuvalt seotud lihtsuse, odavuse ja pikkade kasutusperioodidega.