frantsiisist

Frantsiis on ärimudel, kus frantsiisiandja annab frantsiisvõtjale õiguse kasutada tema brändi, ärimudelit ja teadmiste kogumit ning toimingute süsteeme teatud territooriumil. Frantsiisvõtja juhib oma ettevõtet, järgides ettenähtud kvaliteedi- ja teenindusstandarte ning kasutab frantsiisiandja loodud operatsioonijuhiseid, logo ja turundusmaterjale.

Frantsiisilepingu peamiste koostisosade hulka kuuluvad algtasu, jätkuvad tasud (royalties või litsentsitasu), reklaami- või turunduskulud ning teatud geograafilise territooriumi piirid. Frantsiisiandja pakub tavaliselt koolitust, varustust, tehnilist tuge ja ühiseid turundusstrateegiaid. Frantsiisvõtja peab järgima asjakohaseid standardeid, hoidma kvaliteeti ja hooldama varustuskett.

Eelised ja riskid: Frantsiisvõtjale pakub see kiiret turuletulekut, suuremat brändi tuntust ja juurdepääsu toimivatele äritegevuste juhistele; riskideks on sõltuvus frantsiisiandja kvaliteedist, rahastamiskoormus ning piirangud iseseisvuses uute toodete ja hinnakujunduse osas. Frantsiisiandjale tähendab frantsiiside võrgustik laiemat levikut ja stabiilset tulubaasi, kuid kaasneb kontrolli- ja standardiseerimisnõuete täitmise kulu ning brändiusaldus.

Õiguslik raamistik: Frantsiisileping sätestab osapoolte õigused ja kohustused, territooriumi, lepingu kestuse ja lõpetamise tingimused ning konkurentsipiirangud. Leping reguleerib intellektuaalse omandi kasutamist, koolitusõigusi ja tugiteenuseid ning määra, kuidas lahendatakse vaidlused. Üldjuhul on frantsiis Eestis regulaarne äritehing, mida juhendab lepinguline õigus.