fossiilkütusele

Fossiilkütus on looduslik energiaallikas, mis on tekkinud miljoneid aastaid tagasi elanud organismide jäänuste settimisest ja survestumisest. Need orgaanilised materjalid, peamiselt taimed ja loomad, maeti maa alla ja aja jooksul muutusid kõrge temperatuuri ja rõhu toimel kivimiteks. Peamised fossiilkütuse tüübid on kivisüsi, nafta ja maagaas.

Kivisüsi on tahke fossiilkütus, mis koosneb peamiselt süsinikust. Seda kasutatakse laialdaselt elektrienergia tootmiseks ja tööstuslikes protsessides. Nafta, tuntud ka kui toornafta, on vedel fossiilkütus, mida rafineeritakse erinevateks kütusteks, nagu bensiin, diislikütus ja petrooleum. Maagaas on peamiselt metaanist koosnev gaas, mida kasutatakse kütmiseks, elektrienergia tootmiseks ja tööstuslikuks otstarbeks.

Fossiilkütuste kasutamine on olnud inimkonna majandusarengu alustalaks, pakkudes suures koguses energiat. Samas on nende põletamisel olulised keskkonnamõjud. Fossiilkütuste põlemisel vabanevad atmosfääri kasvuhoonegaasid, eelkõige süsinikdioksiid, mis on peamine kliimamuutuste põhjustaja. Samuti eraldub põlemisel vääveldioksiidi ja lämmastikoksiide, mis põhjustavad happevihma ja õhusaastet. Nende negatiivsete mõjude tõttu otsitakse üha enam alternatiivseid, taastuvaid energiaallikaid.