Fossiilkütus

Fossiilkütus on looduslikult esinev põlev aine, mis tekib surnud taime- ja loomorganismide jäänuste miljonite aastate pikkuse maapõues asuvate tingimuste mõjul. Peamised fossiilkütused on kivisüsi, nafta ja maagaas. Need moodustuvad orgaanilise aine kuhjumisel settekivimitesse ja sellele järgnenud temperatuuri ja rõhu toimel.

Kivisüsi on tahke fossiilkütus, mis koosneb peamiselt süsinikust. Seda on kasutatud küttematerjalina sajandeid, eriti tööstusrevolutsiooni ajal. Nafta ehk maavili on vedel fossiilkütus, mida rafineeritakse erinevateks kütusteks, nagu bensiin, diislikütus ja petrooleum, samuti plastmasside tootmiseks. Maagaas on gaasiline fossiilkütus, mis koosneb peamiselt metaanist ja seda kasutatakse kütteks, elektri tootmiseks ja tööstusprotsessides.

Fossiilkütuste kasutamine on olnud inimühiskonna arengu üks peamisi mootoreid, pakkudes energiat transpordile, tööstusele ja kodumajapidamistele. Samas on nende põletamine peamine põhjus atmosfääri kasvuhoonegaaside, eelkõige süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsiooni tõusuks, mis on seotud kliimamuutustega. Lisaks põhjustab fossiilkütuste kasutamine õhusaastet, mis mõjutab inimeste tervist ja keskkonda. Seoses keskkonnaprobleemide kasvuga otsitakse aktiivselt taastuvenergiate lahendusi, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest.

---