fossiilkütuse
Fossiilkütus on energiaressurs, mis on tekkinud miljonite aastate jooksul orgaanilise materjali lagunemise ja geoloogiliste protsesside tulemusena. Peamised vormid on kivisüsi, nafta (õli) ja maagaas. Põletamisel annab fossiilkütus märkimisväärse koguse soojust ning koguenergia, kuid sellega seondub süsinikdioksiidi ja teiste saasteainete eraldumine.
Fossiilkütuse moodustumine toimub settekihides, kus orgaaniline materjal on maetud ja kokku pressitud. Pikaajalise kuumuse ning surve
Käitlemine ja kasutus: kivisüsi kaevandatakse maapinnalt; nafta ja maagaas puurimisel ning varudest võetakse välja. Põletamisel produtseeritakse
Keskkonnamõjud: fossiilkütuste põletamine tekitab märkimisväärseid koguseid süsinikdioksiidi, metaani ja teisi saasteaineid, mis soodustavad kliimamuutusi ja mõjutavad
Varud ja üleminek: fossiilkütuste varud on piiratud ning nende kasutamisel mängivad rolli geopoliitilised ja majanduslikud tegurid.