fossiilkütuse

Fossiilkütus on energiaressurs, mis on tekkinud miljonite aastate jooksul orgaanilise materjali lagunemise ja geoloogiliste protsesside tulemusena. Peamised vormid on kivisüsi, nafta (õli) ja maagaas. Põletamisel annab fossiilkütus märkimisväärse koguse soojust ning koguenergia, kuid sellega seondub süsinikdioksiidi ja teiste saasteainete eraldumine.

Fossiilkütuse moodustumine toimub settekihides, kus orgaaniline materjal on maetud ja kokku pressitud. Pikaajalise kuumuse ning surve toimel hakkavad keerukad keemilised protsessid muundama materjalist vedelad ja gaasilised süsivesinike ning lõpuks tekkivad kivisüsi, nafta ja maagaas.

Käitlemine ja kasutus: kivisüsi kaevandatakse maapinnalt; nafta ja maagaas puurimisel ning varudest võetakse välja. Põletamisel produtseeritakse suurt energiahulka; naftat ja gaasi kasutatakse peamiselt transpordiks ning tööstuslike protsesside kütusena. Samuti on neist pärit toorained keemiatööstuses.

Keskkonnamõjud: fossiilkütuste põletamine tekitab märkimisväärseid koguseid süsinikdioksiidi, metaani ja teisi saasteaineid, mis soodustavad kliimamuutusi ja mõjutavad õhukvaliteeti. Kaevandamine ja gaasilekked võivad kahjustada ökosüsteeme ning veekaitset. Pidev arendus ja kasutuse vähendamine on olulised ning paljud riigid rakendavad saaste vähendamise meetmeid.

Varud ja üleminek: fossiilkütuste varud on piiratud ning nende kasutamisel mängivad rolli geopoliitilised ja majanduslikud tegurid. Üha suurem osa maailma energiast suunatakse taastuvenergiale ja energiasalvestusele, kuid üleminek nõuab investeeringuid ja tehnoloogilisi lahendusi, sealhulgas süsiniku kogumist ja säilitamist (CCS).