fermenteerimisprotsess

Fermenteerimisprotsess, tuntud ka kui käärimine, on ainevahetusprotsess, mille käigus mikroorganismid nagu pärm ja bakterid muundavad orgaanilisi aineid, peamiselt süsivesikuid, anaeroobsetes tingimustes (hapnikuta) energiaks. See protsess vabastab energiat ka siis, kui hapnikku pole piisavalt või üldse mitte.

Peamised fermenteerimisprotsessi tüübid on piimhappeline ja alkohoolne fermentatsioon. Piimhappelise fermentatsiooni käigus muudetakse süsivesikud piimhappeks. Seda protsessi kasutatakse mitmete toiduainete tootmisel, näiteks hapukapsa, jogurti ja hapukoore valmistamisel. Alkohoolse fermentatsiooni käigus muudetakse suhkrud etanooliks ja süsinikdioksiidiks. See on oluline protsess õlle, veini ja leiva tootmisel.

Fermenteerimisprotsess ei piirdu ainult toiduainetööstusega. Seda kasutatakse ka ravimite, biokütuste ja mitmete muude tööstuslike kemikaalide tootmisel. Mikroorganismide võime muundada keerukaid orgaanilisi ühendeid lihtsamateks, ilma otsese hapnikuta, muudab fermenteerimise väärtuslikuks ja mitmekülgseks bioloogiliseks protsessiks. Protsessi tõhusus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas temperatuurist, pH-st ja mikroorganismide tüübist.