erialakirjanduses

Erialakirjandus on kirjanduse valdkond, mis keskendub konkreetse teadus-, tehnoloogia-, tööstus- või kutsealase ala teadmiste ja praktikate edasiandmisele. See hõlmab teoseid, mida sageli kasutavad professionaalid, teadlased ja tudengid ning mis püüavad pakkuda ajakohast, kontrollitud ja kasutatavat teavet.

Vormid ja žanrid hõlmavad monograafiaid ja õpikuid; käsiraamatuid ja juhendeid; standardeid, tehnilisi kirjeldusi ja kasutusjuhendeid; artikleid ja konverentsimaterjale; ning valdkonna ajakirju ja tõlkealaseid väljaandeid. Selles valdkonnas on suur tähtsus viitamises, meetodite kirjeldustes ja praktikapõhisuses.

Eesmärk ja sihtrühm: peamised kasutajad on erialaspetsialistid, teadlased, üliõpilased ja riigi või tööstuse asutused. Keeled: Eestis lisaks eesti keelele avaldavad erialakirjandust ka inglise, saksa ja vene keel, olenevalt valdkonnast; levitamine toimub peamiselt teadus- ja kutseväljaannete, ülikoolide ning kutseliste ühenduste kaudu ning e-lahenduste kaudu. Kvaliteet: tavaliselt vastab see standarditele ja on peer- või akadeemilise kontrolli all; sageli olulised on viited ja bibliograafia. Mõju: erialakirjandus on kriitiline teabeallikas uute teaduslike meetodite, tehnoloogiate ja standardite levitamiseks ning kutsealase koolituse tugevdamiseks.