bibliograafia

Bibliograafia on kirjalik loetelu allikatest, mis on seotud uurimistöö teemaga või mille põhjal teos on koostatud. See võib olla üldine (temaatiline) bibliograafia või spetsiifiline loetelu, mis koondab allikad kindla probleemi või uurimisküsimuse kohta. Sõna bibliograafia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest biblion 'raamat' ja graphein 'kirjutama'.

Viited ehk tsitatiivsed allikad on koostatud otseselt teksti tsitaatide alusel ja ilmuvad tavaliselt töö lõpus. Bibliograafia võib olla laiem loetelu ja sisaldada ka tausta- või soovitusallikaid, mis ei olnud otseselt tsiteeritud, kuid on uurimistöö jaoks asjassepuutuvad. Nii viited kui bibliograafia aitavad lugejal kontrollida ja jälgida kasutatud materjale.

Iga bibliograafilise kirjelduse vorm sisaldab tavaliselt välju nagu autor(id), pealkiri, väljaandja, ilmumiskoht ja -aasta, köide/number, leheküljed ning ISBN või DOI. Erinevad stiilid ja vormid (APA, MLA, Chicago, Vancouver) määravad, kuidas need andmed järjestatakse ja vormindatakse.

Kasutus ja eesmärk: bibliograafia suurendab uurimistöö läbipaistvust, võimaldab lugejal allikaid leida ja kontrollida ning aitab tagada intellektuaalse aususe. Digitaalne bibliograafia hõlmab bibliograafilisi andmebaase ja katalooge ning viidete haldamise tarkvara (nagu Zotero või EndNote), mis lihtsustab allikate kogumist, korraldamist ja kasutamist. Eetika poolest on täpne viitamine oluline plagiaadi vältimiseks.