enesetõhususe
Enesetõhusus tähistab inimese uskumust oma võimesse organiseerida ja viia lõpule tegevused, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks ning keerukate olukordade edukaks käsitlemiseks. See uskumus mõjutab, kui julgelt inimene püüab, milliseid eesmärke ta seab ning kui hästi ta suhtub ebaõnnestustesse.
Teoreetiline alus on Albert Bandura sotsiaal-kognitiivne teooria. Enesetõhusus keskendub uskumusele oma võimesse kavandada ja viia ellu
Peamised tüübid on üldine enesetõhusus ja valdkonnaspetsiifiline enesetõhusus (nt akadeemiline, sportlik, tervislik käitumine). Mõõtmine hõlmab skaalasid
Determinandid hõlmavad varasemat edukat sooritust, modellikogemust, verbaalset tunnustust ning tajutud füüsilisi ja emotsionaalseid seisundeid. Enesetõhusus suurendab
Rakendused hõlmavad haridust, tervishoiu, töö- ja organisatsioonikeskkondi ning sporti. Efektiivsed sekkumised keskenduvad meisterkogemuste loomisele (edulugude esiletoomine),
Kriitika ja piirangud puudutavad kultuurilisi erinevusi, kontekstispetsiifilisust ning mõõtmisprobleeme, mis võivad vähendada võrdlusvõimet või peegeldada ebapiisavat