energiaühikutena

Energiaühikutena tähistatakse füüsikas ja tehnikas mõõdetava energia suurust, mis väljendatakse ühikuna. Eesti keeles kasutatakse sageli terminit "energiaühik" või "energiamõõtühik", kuid teaduslikult on see tavaliselt seotud rahvusvahelise süsteemi (SI) energiaühikuga, milleks on **jul** (*joule*). Jul on SI-süsteemi põhühik ja vastab ühele newtoni jõule, mis toimib 1 meetri pikkusel teel.

Energiaühikuid kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, näiteks füüsikas, inseneriteaduses ja majanduses. Näiteks elektrivõrgus mõõdetakse energia kulutust kilovatt-tundides (kWh), mis on tuhandeid juli. 1 kWh vastab 3 600 000 julile. Teised tuntud energiaühikud on kalori (*calorie*), mis kasutatakse toiduainete kaloriaväljunduse mõõtmiseks, ja termiline jul (*therm*), mis on kasutusel gaasi ja soojusenergiaga seotud arvestustes.

Energiaühikud on olulised ka majanduslikel ja poliitilistel tasanditel, näiteks energiatöötluse ja -kulu analüüsis. Näiteks öökohtumisel võivad energiaühikud mõjutada tarbija makse, sest neid kasutatakse elektrivõrgu tarbimise arvestamisel. Lisaks on energiaühikud olulised kliimamuutuste kontekstis, kui mõõdetakse ja võrdeldakse erinevate tootmisviiside ja energiatüüpide keskkonnamõju.

Eesti keeles võib terminit "energiaühikutena" kasutada ka üldisemas mõttes, kui viidatakse erinevatele energia vormidele ja nende omavahelisele omavahetusele. Näiteks biomasse, tuule- või hüdroenergiat võib omavahel omada ja mõõta energiaühikutena, et võrrelda nende efektiivsust ja kasulikkust.