emboliseerivaid

Emboliseerivaid aineid (embolizing agents) on meditsiinis kasutatavate materjalide rühm, mida kasutatakse verevoolu ajutiseks või püsivaks blokeerimiseks. Need ained süstitakse või manustatakse spetsiifilistesse veresoonedesse, et peatada või vähendada verevarustust valdkonnale, kus on vaja kontrollida verejooksu või de-vasculariseerida piirkond, näiteks kasvaj või vigastus. Emboliseerivaid aineid võib kasutada üksinda või koos teiste vahenditega, et saavutada kavandatud verevarustuse sulgumine.

Rakendused hõlmavad verejooksude kontrollimist, kasvaja verevarustuse vähendamist, kirurgilise sekkumise ettevalmistust ning veresoonte malformatioonide ravimist. Tavalised näited hõlmavad patsientide ravi akuutsete verejooksude korral ning detavale de-vasculariseerimist enne operatsioone, et vähendada verekaotust perioperatiivsel perioodil.

Protseduur on minimaalne invasiivne ja viiakse läbi radioloogilise juhendamise all. Kateeter sisestatakse läbi naha suurde arteriasse ning suunatakse sihtveresooneni. Emboliseerivaid aineid manustatakse otse sihtkohta ning pärast implantaadi või manustuse lõppu kontrollitakse verevoolu ja tulemusi angiograafia abil. Protseduur võib varieeruda sõltuvalt piirkonnast ja haigusest ning vajab tähelepanelikku jälgimist.

Tulemused ja riskid: emboliseerimine võib vähendada või lõpetada verevarustuse probleemsele piirkonnale, aidates sümptomite leevendamisel või operatsioonide edukal läbiviimisel. Võimalikud riskid hõlmavad mitte sihtveresoonte ummistumist (non-target embolization), kudede isheemiat, valu, palavikku ja infektsiooni. Enamasti on riskid selgelt hinnatud ning protseduur piirdub tavaliselt väikeste komplikatsioonidega, kui kogenud meeskond tagab korrektse juhendi ja järelevalve.