elektrolüütikeskkonda

Elektrolüütikeskkond, tuntud ka kui elektrolüütiline keskkond, on materjal, mis sisaldab vabu ioone ja seetõttu on elektrivoolu juhtiv. Need ioonid võivad olla nii positiivselt kui ka negatiivselt laetud. Elektrolüütikeskkondi leidub mitmesugustes füüsilistes vormides, sealhulgas vedelikes (nagu soolalahused, happed ja alused), tahketes ainetes (nagu tahked elektrolüüdid) ja isegi gaasides (nagu plasma).

Elektrolüütilise keskkonna juhtivus sõltub ioonide kontsentratsioonist, nende liikuvusest ja temperatuurist. Kõrgem ioonide kontsentratsioon ja suurem liikuvus üldiselt suurendavad juhtivust. Temperatuuri tõus võib samuti juhtivust suurendada, kuna ioonide liikumine muutub kiiremaks.

Elektrolüütikeskkondi kasutatakse laialdaselt erinevates rakendustes. Akudes ja kütuseelementides toimivad elektrolüüdid ioonide liikumise keskkonnana, võimaldades keemiliste reaktsioonide teel elektrienergia tootmist või salvestamist. Elektrokeemias kasutatakse elektrolüütilisi keskkondi elektrolüütiliseks lahustamiseks, galvaaniliseks katmiseks ja muudeks elektroosetöötlusteks, kus elektrienergia muudetakse keemilisteks muutusteks. Samuti esinevad elektrolüütilised keskkonnad looduses, näiteks merevesi ja meie kehade kehavedelikud, mis on olulised bioloogiliste protsesside jaoks.