elektrolüüd

Elektrolüüd on aine, mis lahustub vees või sulanud olekus ja laguneb ioonideks, mis kannavad elektrilaengusid. Selle tulemusena lahuses või sulamises tekib ionite liikuvus, mis võimaldab elektrijuhtivust. Elektrolüüdid võivad olla anorgaanilised soolad, happed või alused; need esinevad looduses, tööstuses ning bioloogilistes süsteemides. Kui elektrolüüd lahustub vees, eralduvad kationid ja anionid, näiteks Na+, K+, Ca2+, Cl-, HCO3-, OH-.

Bioloogilises kontekstis on elektrolüüdide peamised rollid vedeliku mahtu ja osmootset tasakaalu reguleerimine, närviimpulsside ja lihaste kokkutõmbe toimumine ning happe-alus tasakaalu hoidmine. Neerud ja endokriinsüsteem (aldosteroon, antidiureetiline hormoon) kontrollivad elektrolüütide taset ja vedeliku tasakaalu.

Allikad ja tähtsus: elektrolüüdid esinevad toidus ja jookides; olulised näited on naatrium (Na+), kaalium (K+), kloriid (Cl-), kaltsium (Ca2+), magneesium (Mg2+), bikarbonaat (HCO3-). Need ioonid mängivad keskset rolli vere happe-taset ja vedeliku tasakaalus.

Tasakaaluhäired võivad tekkida vedelike või elektrolüütide tasakaalu häirete korral ning vajada meditsiinilist tähelepanu. Üldiselt on oluline säilitada mitmekülgne toitumine ning vajadusel asendada kaotatud elektrolüüte vastavalt vajadusele.