eksperimenteerimisega

Eksperimenteerimine on uurimismeetod, mida kasutatakse põhjuslikkuse uurimiseks või hüpoteeside testimiseks. Selle peamine tunnus on manipuleerimine ühe või mitme muutujaga, samal ajal kui teisi muutujaid kontrollitakse, et jälgida mõju uuritavatele tulemustele. Eksperimente võib läbi viia erinevates valdkondades, sealhulgas teaduses, psühholoogias, majanduses ja hariduses.

Eksperimendi struktuur hõlmab tavaliselt iseseisvaid ja sõltuvaid muutujaid. Iseseisev muutuv on see, mida uurija muudab või manipuleerib, samas kui sõltuv muutuv on see, mida mõõdetakse, et näha, kas see muutub iseseisva muutuja mõjul. Kontrollrühmaga eksperimentides saavad osalejad või katsed, kes ei ole manipuleerimisele allutatud, võrdlusaluse, mille vastu eksperimentaalrühma tulemusi saab hinnata.

Eksperimenteerimise eelised hõlmavad selle võimet tuvastada põhjuslikke seoseid ja pakkuda kontrollitud keskkonda, mis minimeerib segavad tegurid. Eksperimenteerimine võib siiski olla aeganõudev, kulukas ja seda ei ole alati eetilised või praktilised läbi viia. Lisaks võib katsealuste käitumise mõjutada teadmine, et nad on eksperimendi objektiks (nn Hawthorne'i efekt).