eelnõud

Eelnõud on seadus- või muu õigusakti punktiplaan, mida esitatakse Riigikogu või selle organi menetlusse. Eelnõu eesmärk on kehtestada, muuta või lõpetada õigusakt ning sellega võivad olla seotud erinevad õiguslikud ja rahalised mõjuvaldkonnad. Eestis arendatakse eelnõude vormi ja sisu riigiõiguse aluste ning Riigikogu töökorda järgides.

Eelnõu võivad esitada erinevad algatajad: valitsus (riigieelarve ja olulised reformid tavaliselt valitsuse poolt), Riigikogu liikmete või komisjonide esindajad ning mõnel juhul ka kodanike algatus, kui see läbipääsuga elab Riigikogu päevakorda. Eelnõude tüübid hõlmavad peamiselt seaduseelnõusid, määruseelnõusid ning erisündmuste või põhiseaduslike määruste eelnõusid. Makromajanduslikud või riigieelarvega seotud küsimused võivad olla eraldi eelnõude vormis. Kodanike algatus võib esitada eelnõu, kui see kogub piisava hulga allkirju.

Iga eelnõu sisaldab seletuskirja, mis selgitab uue sätte eesmärki, mõju ning vastavust põhiseadusele ja muule õigusloomele. Lisaks võivad eelnõu juurde kuuluda rahastamise eelnõud, mõjuhinnangud ning muud tehnilised lisad. Eelnõu menetletakse Riigikogu komisjonide juhendamisel ning läbivad vähemalt kolm lugemist, mille käigus arutatakse sisu, tehakse muudatusettepanekuid ja hääletatakse.

Kui eelnõu on vastu võetud Riigikogus, saadetakse see vastuakti valitsusele või presidentidele, kes allkirjastab või lükkab tagasi. Pärast allkirjastamist jõustub õigusakt ning see avaldatakse Riigi Teatajas. Teate avaldamine märgib lõppastet ja Gesetz on jõusse. Eelnõud võivad aastate jooksul toimida seadusandliku arenduse aluseks ning kujundavad Eesti õigusruumi.