ebavõrdsuste

Ebavõrdsuste mõiste hõlmab ühiskonnas tekkivaid erinevusi inimeste võimalustes ja elu kvaliteedis. Need erinevused võivad tuleneda majanduslikest, sotsiaalsetest, geograafilistest või demograafilistest teguritest ning võivad olla ajas muutuvad või püsivad.

Tüübid ja kui olulised võivad need olla, võivad hõlmata majanduslikku ebavõrdsust (tulu ja rikkus jaotus), hariduse ja tervise kättesaadavuse erisusi, eluaseme kvaliteeti ning töövõimaluste erinevusi. Lisaks on olemas geograafilised ebavõrdsused (riikide, piirkondade või linnade vahel), ning demograafilised ebavõrdsused (vanus, sugu, etniline või usuline taust, sünnitusjärgne staatuse erinevused). Ebavõrdsused võivad süveneda läbi põlvkondade, kui vähem soodustatud taustaga inimesed saavad vähem investeeringuid haridusse ja tervishoidu, mis piirab nende sotsiaalset mobiilsust.

Mõõtmine hõlmab erinevaid näitajaid, sealhulgas tulu ja rikkuse jaotust, Gini koefitsiendi, vaesusmäära, hariduse ja tervise indikaatoreid ning elukvaliteedi ja eluea erinevusi. Ebavõrdsuste mõistmine hõlmab nii lühiajaliste poliitiliste otsuste hindamist kui ka pikaajalist mõju ühiskonna elukvaliteedile ja majanduskasvule.

Poliitikad keskenduvad ebavõrdsuste vähendamisele peamiselt läbi progressiivse maksustamise, sotsiaaltoetuste süsteemide parandamise, kvaliteetse hariduse ja tervishoiu kättesaadavuse suurendamise ning tööõiguste ja diskrimineerimise vastaste meetmete kaudu. Eesti ja teised riigid kasutavad neid vahendeid, et soodustada võrdsed võimalused ja terviklikku sotsiaalset arengut.