ebapädevus

Ebapädevus on mõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks puudust vajalikust teadmisest, oskusest või võimekusest täita töökohustusi ootuspärasel tasemel. Eesti keeles tähendavad need puudujäägid sageli inimese võimes täita konkreetse töökohapõhise kompetentsusraamistikuga liidetud ülesandeid. Ebapädevust võib käsitleda ajutise või püsiva seisundina ning see võib ilmneda eri valdkondades, alates käsitööst kuni administreerimise ja tehnilise tööni.

Ebapädevus ilmneb erinevatel tasanditel: see võib olla seotud teadmiste puudumisega, vigaste või puudulike oskuste ning piiratud kogemusega; samas võib see olla tingitud ka ebapiisavast juhendamisest, keeruliste töödejuhenduste puudumisest või piiratud ressursidest. Määratleda ebapädevust aitab tavaliselt kompetentsuste raamistik või töö kirjeldus, mis kirjeldab vajalikud teadmised, oskused ja käitumised.

Tööturul võib ebapädevus põhjustada töö kvaliteedi langust, suuremaid vigadeid, ohtusid tervisele ja ohutusele ning suurust töökulude ja aega kaotust. See võib halvendada meeskonnatööd ja suurendada juhendamise vajadust. Ebapädevusest tulenevad probleemid ei ole alati püsivad; neid saab ennetada ja parandada.

Et ebapädevust vähendada, rakendatakse tavaliselt koolitust, mentorlust, tööülesannete ümberjaotust, kohandatud juhiseid ja tööprotsesside selgitamist. Oluline on läheneda probleemile kui arenguvõimalusele ning vältida stigmatiseerimist, rõhutades nii õppimis- kui töövõimekuse tugevdamist.