doseerimisvorm

Doseerimisvorm on ravimtoote füüsiline vorm, milles toimeaine ja teised koostisosad on esitatud ning mis on mõeldud patsiendile manustamiseks. Doseerimisvorm mõjutab annuse täpsust, imendumist, stabiilsust ja kasutusmugavust. See on seotud manustamisviisi ja ravimvormi omadustega, kuid erineb annusest või ravimi kasutamisreeglitest.

Kõige levinumad doseerimisvormid jagunevad kolmeliigil: tahked, poolvedelad ja vedelad. Tahked vormid hõlmavad tabletti, kapslit ja dražeed. Poolvedelad vormid on kreemid, geelid ja salv. Vedelad vormid kuuluvad lahused, suspensioonid ja siirupid. Väga erijuhtudel on olemas steriilsed süstelvormid, inhalatsioonivormid ning transdermaalsed plaastrid ja küünlad.

Doseerimisvormi valikut mõjutavad nii toimeaine omadused kui ka patsiendi vajadused ja ravi kontekst. Olulised tegurid on toimeaine biosaadavus ja imendumise kiirus, manustamiskanali sobivus, patsiendi vanus ja suutlikkus ravimit võtta, neelamisprobleemid, samuti stabiilsus, säilitustingimused, koostisosade ühilduvus ning tootmise tehniline teostatavus ja kulud. Reguleerivad nõuded ja kvaliteedistandardid võivad määrata lubatud vormid ja annused.

Regulatiivne ja kvaliteediraamistik näeb doseerimisvormile ette kindlad standardid. Kontrollitakse annuse ühtlust, disintegreerumist või lahustuvust vastavalt vormile, steriilsus kui see on vajalik, ning pakendi terviklikkust ja märgistust. Ravimregistratsioon ja pharmacopoeia standardid ning rahvuslikud või ülemaailmsed regulatiivsed nõuded tagavad ohutuse ja efektiivsuse enne turuletulekut ning kvaliteetse tootmise järgimise.