dispersioonijõududest

Dispersioonijõud, tuntud ka kui Londoni jõud või hetkejõud, on nõrgad molekulidevahelised jõud, mis tekivad ajutistest dipoolidest. Need jõud esinevad kõigi molekulide vahel, olenemata nende polaarsusest. Jõudude tekkepõhjus on elektronide pidev liikumine aatomites ja molekulides. Igal ajahetkel võib elektronide jaotus olla ebaühtlane, luues hetkelise dipooli, kus üks ots on kergelt positiivselt laetud ja teine kergelt negatiivselt laetud. See hetkeline dipool võib indutseerida naaberolekulis sarnase dipooli, tekitades nende vahel nõrga tõmbejõu.

Dispersioonijõudude tugevus sõltub molekuli suurusest ja kujust. Suuremate molekulide puhul, kus on rohkem elektrone, on hetkeliste dipoolide tekkimise tõenäosus suurem ja seega ka dispersioonijõud tugevamad. Sarnase molekulmassiga molekulide hulgas, mida laiem on molekul, seda suuremad on dispersioonijõud. Need jõud on vastutavad paljude füüsikaliste omaduste eest, nagu keemistemperatuurid ja sulamistemperatuurid, eriti mittepolaarsete ühendite puhul. Näiteks suurendavad dispersioonijõud tahkete ainete stabiilsust ja võivad mõjutada gaaside käitumist kõrgetel rõhkudel.