digitaalamodulatsioon

Digitaalamodulatsioon on sidekanali edastusviis, milles digitaalne bittijada teisendatakse kandja signaalile ja edastatakse läbi sidekanali. Modulaatsioonil muutub kandja amplituud, faas või sagedus vastavalt edastatavale bitijadale, mis võimaldab efektiivset ja usaldusväärset digitaalse teabe edastamist.

Peamised modulatsiooniliigid on amplitude shift keying (ASK), frequency shift keying (FSK) ja phase shift keying (PSK), koos nende kolmetükitega. Süsteemid, mis kombineerivad amplituudi ja faasi muutumist, hõlmavad quadrature amplitude modulation (QAM). Levinumad alamkategooriad on BPSK, QPSK, 8PSK ning 16/64-QAM.

Digitaalamodulatsioon võib töötada nii baasbandis kui kandja signaali kaudu. Enamik raadiolinkide süsteeme kasutab passband-modulatsiooni, kus digitaalne signaal muudetakse kandjaks ja edastatakse edasi. Demodulatsioon võib olla koherentne või mittekoherentne: koherentne demodulatsioon kasutab carrieri faasi ja sagedust täpseks taastamiseks; mittekoherentne demodulatsioon ei nõua faasiinformatsiooni, kuid tavaliselt on jõudlus väiksem.

Digitaalamodulatsiooni peamised eelised on suurem spektri efektiivsus ja parem vigade kontroll ning lihtsam digitaalse töötluse integreerimine; puudused hõlmavad tundlikkust sünkrooniseerimise, kanalaoskuste ja mitmekõrgust, multipath ja Doppleri tõttu vajalike kanalikoodide ja ekvaliseerimise vajadust.

Rakendused hõlmavad mobiil- ja traadita side, Wi‑Fi ja Bluetooth, digitaalsed telejaamad, satelliitside, optiline side ja DSL.