difuusioonipõlemisel

Difuusioonipõlemisel on põlemisprotsess, mille käigus põlev materjal ja oksüdeeriv aine (tavaliselt õhk) segunevad otse leegi piiril. Erinevalt eelnevalt segatud põlemisest, kus kütus ja oksüdeerija segatakse enne süütamist, toimub difuusioonipõlemisel segunemine aeglaselt difusiooni teel. See tähendab, et põlemise kiirus on piiratud sellega, kui kiiresti kütus ja hapnik saavad kokku seguneda.

Selle põlemisviisi iseloomulikud tunnused on leegi olemasolu, mis on tavaliselt kollakas või oranžikas, kuna kuumad tahked osakesed (tahmaosakesed) kiirgavad valgust. Difuusioonipõlemine on sageli ebapuhas, tekitades rohkem tahma ja muid saasteaineid võrreldes eelnevalt segatud põlemisega. Selle põlemisprotsessi temperatuur on ka tavaliselt madalam.

Difuusioonipõlemist esineb paljudes igapäevaelu näidetes, nagu näiteks küünla leek, puude põlemine kamina sees, gaasipliidi leek ja ka lahtised lõkked. Ka õnnetusjuhtumites, kus leegid levivad näiteks õlireostuse korral, on tegemist difuusioonipõlemisega. Mõned tööstuslikud põletid kasutavad samuti difuusioonipõlemise põhimõtet, eriti kus kütuse ja õhu eelnev segamine on keeruline või ebapraktiline.