Difuusioonipõlemist

Difuusioonipõlemist, tuntud ka kui mittesegunenud põlemist, on põlemisprotsess, kus kütus ja oksüdeerija ei segune enne põlemispiiri jõudmist. Selle asemel difundeeruvad reageerivad ained põlemispiirile, kus nad kohtuvad ja reageerivad. See erineb eelnevalt segunenud põlemisest, kus kütus ja oksüdeerija segatakse enne süütamist. Difuusioonipõlemine on tüüpiline paljude reaalsete põlemisprotsesside puhul, sealhulgas küünla leek, puidu põlemine ja paljud tööstuslikud põletid.

Difuusioonipõlemise peamine omadus on see, et põlemiskiirus on piiratud difusioonikiirusega, millega reageerivad ained põlemispiirile jõuavad. See tähendab, et kui hapniku või kütuse juurdevool on piiratud, väheneb ka põlemiskiirus. Leegid difuusioonipõlemisel on sageli kollakad ja ebastabiilsemad võrreldes eelnevalt segunenud põlemise siniste ja stabiilsemate leekidega. Põlemise temperatuur difuusioonipõlemisel on tavaliselt madalam, kuna jahutav mõju difundeeruval oksüdeerijal ja kütusel on oluline roll. Seda tüüpi põlemine on tihti tahma tekkimise allikaks, kuna kütuse osaline põlemine toimub oksüdeerija puuduse tõttu. Õlipliidid, gaasipliidid ja kaminad töötavad sageli difuusioonipõlemise põhimõttel.