difusiooniprotsessidest

Difusiooniprotsessid viitavad ainete liikumisele kontsentratsioonigradiendi suunas, kus aine liigub suurema kontsentratsiooni piirkonnast väiksema kontsentratsiooni piirkonda. See füüsikaline nähtus on oluline paljudes looduslikes ja tehnoloogilistes protsessides. Difusioon toimub nii gaasides, vedelikes kui ka tahketes ainetes, kuigi selle kiirus varieerub. Gaasides on difusioon kõige kiirem, vedelikes aeglasem ja tahketes ainetes kõige aeglasem.

Difusiooni ajendiks on ainete termiline liikumine – molekulid liiguvad pidevalt juhuslikes suundades. Kui aine kontsentratsioon on ebaühtlane, tekib netovool suurema kontsentratsiooni suunast väiksema kontsentratsiooni suunas, kuni saavutatakse ühtlane kontsentratsioon kogu keskkonnas. Seda olekut nimetatakse tasakaaluks.

Näiteks õhupalli avamisel levib heelium ruumi, kus selle kontsentratsioon on madalam. Samuti lahustub suhkur vees difusiooni teel, levides algselt kõrge kontsentratsiooniga aladelt ühtlaselt kogu veemassi. Bioloogias on difusioon eluliselt tähtis, võimaldades hapniku ja süsinikdioksiidi liikumist kopsudes ja rakkudes ning toitainete transporti organismis. Kasutada saab seda ka paljudes tööstuslikes protsessides, näiteks membraanitehnoloogias ja materjaliteaduses.