diagonaalil

Diagonaalil on tähendus mitmes valdkonnas ning kirjeldab midagi, mis asub või liigub diagonaalse joone suhtes. Seda terminit kasutatakse peamiselt geomeetrias, lineaaralgebras, informaatikas ning kunstis ja disainis, kuid see ilmub ka igapäevases keelekasutuses, kui kirjeldatakse asukohta või suunda mitte‑horisontaalset või mitte‑vertikaalset viis.

Geomeetrias viitab diagonaal joonile, mis ühendab polügooni mittejärgseid tippe. Näiteks ruudu või risttahuka diagonaalid ulatuvad vastastikku nurkadest. Erinevalt küljetoedest jagavad diagonaalid ruutu või kolmnurga erinevaid nurki ning neid kasutatakse suurte jaotuste või nende omaduste kirjeldamiseks.

Lineaaralgebras keskendutakse peamisele diagonaalile maatriksides. Maatriks on peamine diagonaal sett, kui selle elemendid on positsioonidel, kus i = j. Maatriks, milles kõik väljastpoolt peamist diagonaali olevad elemendid on nullid, nimetatakse diagonaaliks või diagonaalmaatriksiks. Diagonaalne kuju võimaldab lihtsustada arvutusi, näiteks arvutada rivide ja veergude summasid või lahendada erinevaid ekvivalentsuseid.

Kunstis, disainis ja fotograafias kasutatakse diagonaalset kompositsiooni, et luua liikumist ja visuaalset dünaamikat. Diagonaalsed jooned või elemendid suunavad vaatleja pilku läbi kujutise ning võivad lisada sügavust ja pinget.

Etymoloogia: diagonaal pärineb kreeka keelest diagónos, mis tähendab läbimist nurga kaudu. Eesti keeles on sõna laenatud ning kasutusel on vormid diagonaal ja diagonaalil.

Näited hõlmavad peamist diagonaali maatriksis, diagonaalset kujundust pildil ning geomeetrilisi diagonaale polügoonidel.