dezentraliseerimist

Dezentraliseerimine tähistab volituste, vastutuse ja ressursside jagamist keskse võimu või autoriteedi kõrval. See hõlmab tavaliselt otsustusõiguse liikumist kõrgemalt kontrollijatelt madalamatele tasanditele või erinevatele sõltumatutele osapooltele. Dezentraliseerimine võib olla poliitiline, administratiivne või finantsiline ning ilmneb ka tehnoloogilises kontekstis.

Poliitiline dezentraliseerimine tähendab otsustusõiguse jagamist regioonide või kohalike omavalitsuste vahel. Administratiivne dezentraliseerimine viib funktsioonide jaotuse riigiasutuste vahel. Finantsiline dezentraliseerimine puudutab tulu- ja kulude moodustamist ning volituste edasikandmist eelarve koostamise jaotuses. Tehnoloogilises mõttes hõlmab dezentraliseerimine hajutatud võrgustikke ja detsentraliseeritud andmehaldust, näiteks plokiahelaga seotud süsteeme.

Eelised hõlmavad paremat reageerimisvõimet kohalike olude suhtes, suuremat läbipaistvust ja vastutust, kaasatuse suurenemist ning suuremat vastupidavust ja innovatsiooni. Puudused võivad hõlmata suuremaid koordineerimiskulusid, riskiga ebakõlasid poliitikates, piirkondlike erinevuste tõttu tekkivaid ressursierinevusi ning vajadust tugeva õigusliku ja institutsionaalse raamistiku järele.

Edukas dezentraliseerimine nõuab tugevaid institutsioone, ühtseid või ühilduvaid õigusraamideid, andmete ja teenuste vahetatavust ning kohalike võimete arendamist ja rahastamist. Oluline on tagada vastutus ja tasakaal keskse ja kohalike tasandite vahel, et vältida liigset bürokraatiat ja koordineerimise puudumist.

Näited hõlmavad föderaalseid süsteeme ja devolution riikides, nagu Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa, ning mõnede riikide kohaliku omavalitsuse autonoomiat. Tehnoloogilise valdkonna kontekstis viitab dezentraliseerimine hajutatud võrkudele, detsentraliseeritud rakendustele ja plokiahelapõhistele lahendustele.