deformatsioonil

Deformatsioon on materjali või objekti kuju või suuruse muutus, mis tekib välise jõu, temperatuuri või keemiliste protsesside toimel. See võib olla elastselt talutav (elastne deformatsioon) või plastne (plastiline deformatsioon). Elastse deformatsiooni korral taastub algne kuju jõu eemaldamisel; plastiline deformatsioon jätab püsiva kuju muutuse. Materjaliteaduses ja inseneriteaduses uuritakse deformatsiooni pinge-straini suhte kaudu: pinge (stress) ja deformatsioon (strain) kirjeldavad, kui palju materjal deformeerub ja kui suur on selle vastuvõetud koormus. Modellid hõlmavad ka viskoelastset ja plastilist käitumist ning kristallstruktuuri, dislokatsioonide ja temperatuuri mõju.

Geoloogias tähistab deformatsioon kivimite ja kivimistruktuuride muutumist tektooniliste jõudude toimel. See võib viia painde, lõhede ja metamorfismi tekkimiseni. Deformatsiooni kiirus ja kulg sõltuvad materjali omadustest, temperatuurist, rõhust ja ajast.

Deformatsioonil on Eesti keeles adessiivkääne vorm sõnast deformatsioon, ja seda kasutatakse kontekstuaalselt “deformatsiooni käigus” või “seoses deformatsiooniga”. Näited: deformatsioonil tekkivad nähtused vajavad täpsemat modelleerimist.