deduktsioonile

Deduktsioon on loogilise põhjenduse vorm, mille käigus järeldus peab rangelt lähtuma antud eeldustest. Kui eeldused on tõesed ja järeldus järgib loogiliste reeglite nõudeid, on lõplik tulemus põhjendatud. Täpsemalt on deduktsioon protsess, kus üldistest reeglitest või põhimõtetest leitakse konkreetsed väited.

Sõna deduktsioon tuleneb ladina keelest deductio ja on eestikeelses kasutuses laen. Allatiivne vorm deduktsioonile esineb lausetes, mis näitavad sihtkohta või osapolt; see on keelelise käänete teema: deduktsioonile tähistab "to deduction" või "for deduction".

Olulised alaliigid hõlmavad naturaalset deduktsiooni ja erinevaid formaalseid süsteeme, nagu Hilberti stiil ja sequentkalkulid. Näide: modus ponens – kui kõik inimesed on surelikud ja S on inimene, siis S on surelik.

Deduktsioon vs induktsioon: deduktsioon annab kindla järelduse üldiste eelduste alusel; induktsioon loob üldistusi vaatluste põhjal, kuid ei garanteeri lõplikku tõeväärtust. Deduktsiooni meetodeid kasutatakse matemaatikas, loogikas ja teadustes, kus õiged järeldused sõltuvad rangest põhjendamisest.