betahüdroksüketoonist

Betahüdroksüketoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad nii hüdroksüülrühma (-OH) kui ka ketoonrühma (C=O). Hüdroksüülrühma positsiooniks on süsinik, mis on naaber karbonüülrühmaga, seega nimetus "beta". Konkreetselt tähendab see, et hüdroksüülrühm on seotud süsinikuaatomiga, mis on kaks positsiooni eemal karbonüülrühmast (alfa-süsinik on otse karbonüülrühmaga seotud süsinik).

Need ühendid võivad esineda erinevates keemilistes reaktsioonides. Üks olulisemaid reaktsioone, milles betahüdroksüketoonid osalevad, on aldoolkondensatsioon, kus need moodustuvad või mida nad ise edasi läbivad. Aldoolkondensatsioonis ühendatakse kaks karbonüülühendit, mille tulemuseks võib olla betahüdroksüaldehüüd või betahüdroksüketoon. Neid ühendeid võib kuumutamisel dehüdreerida, moodustades alfa,beeta-küllastumata karbonüülühendeid.

Betahüdroksüketoonidel on mitmeid rakendusi ja nad on olulised mitmetes biokeemilistes protsessides. Näiteks on nad vaheühenditeks mõnede looduslike ainete biosünteesis. Keemias kasutatakse neid sünteesides erinevaid keerulisemaid orgaanilisi molekule. Mõned betahüdroksüketoonid on bioaktiivsed ja neid uuritakse nende võimalike farmakoloogiliste omaduste tõttu. Näiteks on hüdroksüketooni struktuuri leitud mõnedes ravimimolekulides.