Betahüdroksüketoonidel

Betahüdroksüketoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad kahte funktsionaalrühma: hüdroksüülrühma (-OH) ja ketoonrühma (C=O) samas molekulis. Nende struktuur on selline, et hüdroksüülrühm asub beeta-süsiniku aatomil ketoonrühma suhtes, kusjuures süsinik aatom, mis kannab ketoonrühma, on alfa-süsinik. See tähendab, et hüdroksüülrühm on eraldatud ketooni süsiniku aatomist kahe süsinikuaatomiga.

Neid ühendeid võib pidada beeta-hüdroksüülhapete või beeta-hüdroksüülamiinide oksüdatsiooniproduktideks. Betahüdroksüketoonid osalevad erinevates keemilistes reaktsioonides, sealhulgas dehüdratsioonireaktsioonides, mille käigus tekivad alfa, beeta-küllastumata ketoonid. Samuti võivad nad läbida redutseerimisreaktsioone, mille tulemusel tekivad 1,3-diolid.

Bioloogiliselt on betahüdroksüketoonidel mitmesuguseid rolle. Näiteks on need olulised vaheühendid ainevahetusprotsessides. Teatud tüüpi betahüdroksüketoonid, nagu atsetoatsetaat, on osa ketoonkehade rühmast, mis võivad toimida alternatiivse energiaallikana ajule ja teistele kudedele rasvade lagundamise ajal, eriti paastumise või madala süsivesikute sisaldusega dieedi korral. Betahüdroksüketoonid mängivad rolli ka mõnede looduslike ühendite sünteesis. Nende laiem esinemine ja osalemine biokeemilistes radades teeb neist uurimisobjekti nii orgaanilises keemias kui ka biokeemias.