betahüdroksüketoon

Betahüdroksüketoon on orgaaniline ühend, mille molekulis on nii hüdroksüülrühm (-OH) kui ka ketoonrühm (C=O). Täpsemalt paikneb hüdroksüülrühm ketoonrühmaga külgneva süsinikuaatomi kõrval ehk beeta-positsioonil. Nende ühendite keemiline valem on üldjuhul RCOCH(OH)R' või RCOCH2OH, kus R ja R' tähistavad alküül- või arüülrühmasid.

Betahüdroksüketoonidel on omadusi, mis tulenevad nii hüdroksüül- kui ka ketoonrühmast. Hüdroksüülrühm võimaldab osaleda vesiniksideme moodustamises ja toimida nii happe kui ka alusena. Ketoonrühm on polaarse C=O sideme tõttu reaktiivne ja osaleb mitmesugustes liitumisreaktsioonides.

Levinud näide betahüdroksüketoonist on hüdroksüatsetoon, mis on lihtsaim esindaja. Betahüdroksüketoonid võivad esineda nii looduses, näiteks mõnedes süsivesikutes, kui ka olla sünteesitud laboritingimustes. Neid kasutatakse vaheühenditena orgaanilises sünteesis erinevate keerukamate molekulide valmistamiseks, näiteks ravimite või maitseainete tootmisel. Samuti on nad olulised biokeemilistes protsessides, kus nad osalevad metabolismi teekondades.