bensiinimootor

Bensiinimootor on sisemine põlemismootor, mis muundab bensiiniga segatud õhu põlemisel vabaneva energiaga mehhaaniliseks tööks. Enamik bensiinimootoreid on neljataktilised ja töötavad süütega, kasutades süüteküünalt segu süütamiseks.

Tööpõhimõte põhineb Otto tsüklil. Neljataktilise tsükli etappid on sissevõtt, tihendamine, töö (põlemine ja kolvi liikumine) ning väljalase. Sissevõttul siseneb õhu-kütuse segu mootorisse, tihendamisel segu tihendatakse, tööfaasis süttib segu ja tekitab kõrgendatud rõhu, mis tõmbab kolvi alla, ning väljalaskega eemaldatakse heitgaasid.

Peamised komponendid on kolvid ja väntvõll, sisselaske- ja väljalasketorud, süüte- ja kütusesüsteem (süüteküünlad ning karburaator või kütusepihustid) ning jahutus- ja määrdeõlutsüsteem.

On olemas 4-taktilised ja 2-taktilised bensiinimootorid. Enamik kaasaegseid sõidukite bensiinimootoreid on neljataktilised ning kasutavad kütuseinjektsiooni või karburaatorit ning katalüsaatorit heitgaaside vähendamiseks. 2-taktilised mootorid on kergemad ja lihtsamad, kuid neil on suuremad emissioonid ja suurem kütusekulu.

Kaasaegsed bensiinimootorid kasutavad mitmesuguseid tehnoloogiaid, et parandada efektiivsust ja vähendada heitmeid, nagu otsest kütusepritsimist, turbokompressiooni, muutuvventiilide aeg ja katalüsaatorid.