atsetüleerimisreaktsioonides

Atsetüleerimisreaktsioonid on keemilised reaktsioonid, kus atsetüülrühm, CH3CO-, kantakse ühele molekulile teisele. See on oluline reaktsioon orgaanilises keemias ja seda kasutatakse laialdaselt mitmesuguste ühendite sünteesil. Atsetüülrühm on tuletatud atsetüülhappest ja seda võib liita erinevatele funktsionaalsetele rühmadele, nagu alkoholid, amiinid ja fenoolid.

Üks levinumaid atsetüleerimisreaktsioone on alkoholide atsetüleerimine, mille tulemuseks on esteri moodustumine. Seda reaktsiooni kasutatakse näiteks atsetüültselluloosi tootmiseks, mida kasutatakse kiudude, kilede ja plastide valmistamisel. Atsetüültselluloos on ka peamine koostisosa mõnedes tselluloidi tüüpides, mis oli üks esimesi plastmassi vorme.

Amiinide atsetüleerimine annab amiidi. Selle reaktsiooni abil sünteesitakse mitmeid ravimeid, sealhulgas aspiriin (atsetüülsalitsüülhape), mis on laialt kasutatav valuvaigisti ja palavikualandaja. Mõned vitamiinid, näiteks atsetüülkoliin, on samuti atsetüüleerimise teel saadud.

Atsetüleerimiseks kasutatavad reaktiivid hõlmavad atsetüülkloriidi, atseethappe anhüdriidi ja keteeeni. Reaktsioonitingimused, nagu temperatuur ja katalüsaator, varieeruvad sõltuvalt konkreetsest reaktsioonist ja soovitud produktist. Paljudes atsetüleerimisreaktsioonides on katalüsaatoriks hape või alus.

Atsetüleerimisreaktsioone kasutatakse mitte ainult sünteesis, vaid ka biokeemias. Paljud valgud ja nukleiinhapped modifitseeritakse atsetüleerimisega, mis võib mõjutada nende funktsiooni ja stabiilsust. Näiteks valkude atsetüleerimine on oluline mehhanism geeniekspressiooni reguleerimisel.