atmosfäärides

Atmosfäärid on gaasiline kiht, mis ümbritseb taevakeha ja mida hoiab gravitatsioon. Maale on atmosfäär jagatud kihtideks troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär; nende vahelised üleminekud on sujuvad ning temperatuur ja tihedus muutuvad kõrgusega. Atmosfääri paksus ning koostis sõltuvad keha gravitatsioonist, temperatuurist ja päikesekiirgusest ning võivad oluliselt erineda Maast või teistest taevakehadest.

Maa atmospheric koostis on peamiselt lämmastik (N2) umbes 78% ja hapnik (O2) umbes 21%. Ülejäänud osa koosneb argoonist, süsinikdioksiidist, veeaurust ja teistest gaasidest. Tihedus ja temperatuur muutuvad kõrgusega ning mõnedes kihtides esinevad olulised nähtused, nagu ozonikiht stratosfääris.

Funktsioonid hõlmavad elu säilitamist ning kliima ja ilmastiku reguleerimist. Atmosfäär filtreerib osa päikesekiirgusest, eriti ultraviolettkiirgust, aidates kaitsta biosfääri. See on soojusvahelnik: aatmosfäärilise soojusgradiendi ja kasvava temperatuuriga avaldab see mõju nädalate ja aastate vältel toimuvatele ilmadele. Mootorina toimib see ka Side: läbipaistvus ja heledus, mis võimaldab nähtavust ning helide levikut.

Erinevad taevakehad võivad omada erinevaid atmosfääride süsteeme. Venus ja Maa atmosfäärid peegeldavad suuresti CO2 või N2-O2 kombinatsioone, Marsil on õhkkond väga õhuke ja peamiselt CO2. Gaia suurimad gaasilised planeedid, nagu Jupiter ja Saturn, omavad paksude gaasiliste kihtide massi, peamiselt vesiniku ja heeliumi segu. Atmosfääride mõistmine hõlmab nii nende koostist, paksust kui ka mõju elule ja kliimale erinevatel taevakehadel.

1 atmosfäär (atm) on standardrõhk merepinnal Maa peal, täpselt 1013,25 hPa (101325 Pa). See alates standardväärtusest kasutatakse atmosfääri mõttes ühtse mõõtmisel.