arvutitöötlemise

Arvutitöötlemise mõiste kirjeldab andmete organiseeritud ja automatiseeritud töötlemist arvutite abil. Selle käigus muudetakse sisendandmed informatiivseks väljundiks, mis võib olla arvutuslik, analüütiline või otsustusabi. Arvutitöötlemine hõlmab andmete kogumist, salvestamist, töötlemist ja väljundit ning tugineb riistvara ja tarkvara koosmõjule.

Riistvara pakub arvutusvõimsust, mälu ja andmete säilitamiseks vajalikke pindu, tarkvara aga juhib ja kontrollib protsesse ning sisaldab operatsioonisüsteeme, rakendustarkvara ja algoritme. Töötlemise käigus viiakse läbi operatsioonid nagu sortimine, filtreerimine, arvutused ja andmete koondamine, mille väljundiks on aruanded, visuaalsed kujutised või teised kasutatavad tulemused.

Töötluste liigid jagunevad sageli ajaliselt: partiitöötlus ehk batch processing kogub andmed ja töödeldakse neid hiljem suurtes kogustes; reaalajas töötlus ehk real-time processing annab väljundi kohe pärast sisendi saamist; ning voogedastus- ehk andmestreamide töötlemine (stream processing) käsitleb andmeid pidevalt järjestikku ja töödeldakse neid järjepidevalt.

Ajalugu: arvutitöötlemise alused pärinevad 1940.–1950. aastatest elektromehaanilistest ja varajastest elektronmasinatest; järgnevad suuremad arengud, personali ja tarkvara areng ning 1980.–1990. aastatel levinenud iseseisvad arvutid ja internet on laiendanud arvutitöötluse ulatust.

Rakendused: äriline analüüs, teaduslik simulatsioon, inseneeria, tehisintellekt ja suurandmete lahendused moodustavad tänapäeva peamised valdkonnad. Väljakutsed hõlmavad turvalisust, privaatsust, energiatarvet ja andmete kvaliteeti.