antimicrobiaalsete

Antimicrobiaalsete ainete mõiste viitab ravimitele ja ainetele, mille eesmärk on pidurdada või hävitada mikroorganisme, sealhulgas baktereid, viiruseid, seeni ja parasiite. Need ained võivad olla looduslikud, pool-sünteetilised või sünteetilised. Antimicrobiaalsete ainete hulka kuuluvad peamiselt antibiootikumid (bakterite vastu), viirusevastased ravimid, seenevastased ained ja parasiidivastased ravimid. Nad on kasutusel meditsiinis, veterinaarias ning haiguste ennetamisel ja hügieenis.

Toimemehhanismid on mitmekesised: mõned pidurdavad või hävitavad bakterite rakuseina sünteesi, teised mõjuvad valgusünteesi või nukleiinhapete moodustumisele, kolmandad kahjustavad membraane või metabolismi. Viirusevastased ravimid võivad blokeerida viiruse paljunemise etappe, seen- ja parasiidivastased ained aga mõjutada vastavalt seen- või parasiitide elutsüklit.

Ravimiresistentsus on suurenev probleem, kus mikroorganismid arendavad vastupanu antimicrobiaalsetele ainetele. Liigne või ebaõige kasutamine ning mittetäieliku ravikuuri järgimine soodustavad resistentsuse tekkimist. Resistentsuse vähendamiseks on oluline täpne diagnoos, sobiva ravi valik, õige annus ning piisav ravikuur; samuti korralik haiguste ennetus, vaktsineerimine ja nakkuste tõrje.

Regulatsioon ja järelevalve on kindlustatud riiklike ravimiametite ning rahvusvaheliste organisatsioonide (nt EMA, WHO) kaudu. Antimicrobiaalsete ainete kasutamine nõuab tasakaalustatud lähenemist, et säilitada nende tõhusus tulevaste infektsioonide vastu.