angioplastikat

Angioplastikat ehk angioplastika on meditsiiniline sekkumine, mille eesmärk on laiendada ahenenud või ummistunud veresooni. Enamasti kasutatakse seda balloonkatetriga; protseduuri võib teha koos veresoonde stentimisega, mille käigus paigaldatakse veresoonde metallraam, mis hoiab laienemise jätkusuutlikult. Angioplastikat kuulub perkutaansete vaskulaarsete sekkumiste rühma.

Indikatsioonid: koronaarsed arterid ehk südamearterite ahenemus, mis põhjustab või võib põhjustada angina pectorist või südameinfarkti; perifeersed arterid haigusega seotud sümptomid (claudicatio intermittens); neeru- või karotaarterite ahenemus. Sobivaid juhtumeid hinnatakse üksikult koos patsiendi üldseisu ja teiste ravivõimalustega.

Protseduur: tavaliselt juurdepääs reie- või radialarteri kaudu; kateter viidakse ahenenud piirkonda; balloon laieneb ja surub plakki laiemaks, parandades verevoolu. Vajadusel paigaldatakse stent (bare-metal või drug-eluting stent), mis hoiab arteriaalse läbivuse püsivalt avatud. Mõnel juhul kasutatakse lisatehnikat nagu atherectomy või lithotripsy.

Tulemus ja riskid: edukus on kõrge valitud juhtudel; restenoos võib juhtuda, eriti ilma stendita või varasemate stentide korral; drug-eluting stendid vähendavad restenoosi riski. Võimalikud riskid hõlmavad arteri vigastusi, verejooksu, südameinfarkti, insulti, neerukahjustusi kontrasti tõttu; pärast protseduuri võib olla vajalik pikaajaline antikoagulant- või antiplatelet-ravi.

Ajalugu: esimesed edukad koronaarse angioplastikaid viidi läbi Dr. Andreas Grüntzig 1977. aastal; protseduur levis laialdaselt 1980. ja 1990. aastatel.