andmeturvalisus

Andmeturvalisus on meetmete ja praktikate kogum, mille eesmärk on kaitsta andmeid volitamata juurdepääsu, avalikustamise, muutmise ja hävitamise eest. See hõlmab konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kättesaadavuse (CIA) põhimõtteid ning rakendub nii isikuandmete kui ka ettevõtte teabe turvalisusele kogu andmete elutsükli vältel.

Peamised komponendid on riskijuhtimine, turvapoliitikad ja juhtimistruktuurid, ligipääsu kontroll, autentimine ja autoriseerimine, krüptimine, turvaprotsessid, auditeerimine ja sündmuste jälgimine. Andmeid töödeldakse, salvestatakse, edastatakse ja töödeldakse erinevates süsteemides, mistõttu on oluline ühtne protokoll ja vastavus. Oluline on andmete varundamine ning katastroofide taastamine ning turvaline andmete lõpetamine.

Õiguslik raamistik hõlmab andmekaitse üldmäärust (GDPR) ning Eesti isikuandmete kaitse seadust ja seotud määruseid. Korraldajad ja töötlejad peavad tagama õigusliku aluse andmete töötlemiseks, teavitama andmerikkumistest ning rakendama asjakohaseid turvameetmeid. Privaatsuse ja andmekaitse põhimõtted peegelduvad riskijuhtimises ja andmete töötlemise tingimustes.

Rahvusvahelised standardid ja raamistikud, näiteks ISO/IEC 27001 infoturvalisuse juhtimissüsteemi jaoks ning NIST CSF, annavad juhiseid riskide hindamiseks ja kontrollide rakendamiseks. Praktikas rakendatakse turvalisi arhitektuure, krüptimist, tugevate autentimisvõimaluste kasutamist, ranget ligipääsukontrolli, sündmuste jälgimist, varundamist ning tarnijate riski haldamist.

Kokkuvõttes on andmeturvalisus pidev protsess, mis ühendab tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid ning nõuab koostööd andmete omanike, töötajate ja teenusepakkujate vahel. Seadusandlikud nõuded ning tehnoloogilised arengud soosivad riskide pidevat hindamist ja kohanemist.