andmekonsistentsuse

Andmekonsistentsus on andmete kooskõla ja täpsus kogu andmehalduse elutsükli jooksul. See tähendab, et sama andmeseadistus ja väärtus kajastuvad järjepidevalt erinevates rakendustes ning et andmed vastavad ettenähtud piirangutele ja reeglitele. Konsistentsus on üks andmekvaliteedi põhikomponentidest koos õigsuse, täielikkuse ja ajakohasusega.

Tase ja tüübid. Relatsioonilise andmebaasi kontekstis hõlmab konsistentsus viiteandmete integriteeti (referential integrity), domeenipiiranguid ja muud andmeskeemi reeglid (nt NOT NULL, CHECK). Jaotatud või hajutatud süsteemides võib olla tugev konsistents, kus iga tehing näitab kogu süsteemi täielikku kooskõla, või lõdvestunud/“eventual” konsistents, mis võib lubada lühevaid viivitusi ja suuremat kättesaadavust.

Käitumine ja lähenemised. Tõeline konsistents nõuab korralikult kujundatud andmeskeeme, piiranguid ja valideerimist ning usaldusväärseid andmete replikatsiooni- ja sünkroonsusstrateegiaid. Andmed võivad läbida ETL-protsesse, andmepõhised kvaliteedikontrollid ja rekonsileerimist kasutavate hoiupunktide abil. Jaotatud süsteemides kasutatavad konsistentsusmudelid hõlmavad erinevaid lähenemisviise: tugev konsistents, lõdvestunud konsistents ja eventual consistency sõltuvalt nõudmistest.

Väljakutsed ja tagatised. Ühendades heterogeenseid andmeskeeme, erinevaid süsteeme ja kiirust nõudvaid töövooge tekivad väljakutsed nagu duplikaadid, andmete viivitused, muutuv metaandmed ja privaatsusnõuded. Konsistentsi tagamiseks kasutatakse sageli andmemudeli hooldust, reeglite ja piirangute järjepidevat rakendamist, andmejuurdepääsu auditeerimist ning rekonsilatsiooniprotsesse ja versioonihaldust.

Seosed. Andmekonsistentsus on tihedalt seotud andmete kvaliteedi, andmete integriteedi ja andmehalduse juhistega ning on kriitiline nii operatiivses töötluses kui ka andmete analüüsis ja vahendustaristudes.