analgeetikad

Analgeetikad on ravimite rühm, mida kasutatakse valu leevendamiseks või selle kontrolli all hoidmiseks. Neid rakendatakse nii ägeda kui ka kroonilise valu korral, sealhulgas peavalu, lihas- ja liigesevalud, postoperatiivne valu ning väheste või suurte haiguste põhjustatud valud. Analgeetikad võivad toimida erinevat moodi ning neid kasutatakse sageli kombinatsioonina, et suurendada valu leevendust ja vähendada kõrvaltoimeid.

Mitteopioid-analgeetikad hõlmavad paratsetamooli (tüüp paratsetamol) ja mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (NSAID-id) nagu ibuprofeen, naprokseen ja aspiriin. Need leevendavad valgust ning põletikku; paratsetamool on sageli esmane valik kerge kuni mõõduka valu korral, NSAID-id võivad olla eriti kasulikud põletikulise valu puhul. Neid tuleb kasutada ettevaatusega, sest NSAID-id võivad põhjustada maohaavandite, verejooksude ja neeruprobleemide riske.

Opioidanalgeetikad, nagu morfiin, kodeiin, oksükoodoon ja fentanyl, pakuvad tugevat valu leevendust, kuid kaasnevad suurenenud riskid, sealhulgas sõltuvus, unisus ja hingamisdepressioon. Neid kasutatakse peamiselt mõõduka kuni tugeva valu korral ning nende kasutus on sageli rangelt kontrolli all.

Adjuvantse analgeetika hulka kuuluvad antidepressandid ja antikonvulsandid, mis võivad vähendada neuropaatilist valu või parandada üldist valu kontrolli koos teiste ravimitega. Mõnel juhul kasutatakse ka kohalikke või teisi analgeetikume (nt lidokaiin rektaalsed/koorilised vormid, kapsaitsiin).

WHO valujuhtimise skeem kirjeldab samm-sammulist lähenemist: kerge valu korral võib alustada mitteopioididega; mõõduka kuni tugeva valu korral lisatakse opioide ning vajadusel ka adjuvante. Analgeetikad tuleb kohandada patsiendi vanuse, terviseseisundi ja ravimite koostoimete järgi, ning nendest teavitamine on oluline osa ohutustoodist.