aminotransferaasit

Aminotransferaasid on ensüümid, mis katalüüsivad transaminaadireaktsioone, mille käigus aminohappe amino rühm ülekandub α-ketohapetele, moodustades uusi aminohappeid ja uusi α-keto happeid. Kahe peamise aminotransferaasi rühma moodustavad alaninaminotransferaas (ALAT) ja aspartaataminotransferaas (ASAT). ALAT ja ASAT on tavaliselt tuntud lühenditena ALT ja AST.

Kofaktorina vajabid need ensüümid püridoksal-5'-fosfaati (PLP), mis on vitamiini B6 derivaat. ALAT peamiselt esineb maksas ja vereringes rohkem maksaga seotud transaminaatsioonides, samal ajal kui ASAT paikneb laiemalt: lisaks maksale ka südamelihases, skeletilihastes, neerudes ja ajus. ASAT on olemas nii tsütosoolis kui müokondrites, samal ajal kui ALAT on peamiselt tsütosoolne.

Kliiniline tähtsus: ALAT ja ASAT mõõtmine on tavaline osa vere biokeemilises profiilis, mida nimetatakse ka maksaensüümideks. Nende aktiivsuse tõus veres viitab koe kahjustusele, eriti maksakahjustusele, kuid AST ei ole maksispetsiifiline ning esineb ka teistes kudedes. ALT on üldiselt maksispetsiifilisem kui AST. AST/ALT suhet kasutatakse vahel hepatopaatiide diferentsiaaldiagnostikas; näiteks alkohoolse maksahaiguse kahtluse korral võib AST olla kõrgem kui ALT, sageli AST/ALT suhe üle 2. Kuid tulemused peavad alati põhinema kliinilisel hinnamisel ja laboratooriumi viitenäitajatel.

Märked viited viitavad standardsetele verebiokeemilistele laboritulemustele; täpsed väärtused võivad sõltuda laboris kasutatud meetodist.