alusühikutest

Alusühikutest rääkides peame silmas süsteemi, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud ja laialdaselt kasutusel füüsikaliste suuruste mõõtmisel. See süsteem, tuntud kui rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI), baseerub seitsmel fundamentaalsel alusühikul. Need alusühikud on valitud nii, et need oleksid võimalikult universaalsed ja sõltumatud konkreetsetest objektidest või protsessidest.

Pikkuse alusühik on meeter (m), mis on määratletud valguse kiiruse kaudu vaakumis. Massi alusühikuks on kilogramm (kg), mis on seotuddefined by the Planck constant. Aja alusühik on sekund (s), mis on defined by the cesium frequency. Elektrivoolu alusühik on ameer (A), defined by the elementary charge. Temperatuuri alusühik on kelvin (K), defined by the Boltzmann constant. Ainehulga alusühik on mool (mol), defined by the Avogadro constant. Valgustugevuse alusühik on kandela (cd), defined by the luminous efficacy of monochromatic radiation.

Kõik teised mõõtühikud, mida kasutatakse erinevate füüsikaliste suuruste, näiteks kiiruse, jõu või energia, väljendamiseks, on tuletatud neist seitsmest alusühikust. See teeb SI süsteemist coherent ja võimaldab täpset ning ühtset mõõtmist kogu maailmas. Alusühikute täpsed definitsioonid tagavad nende stabiilsuse ja korduvuse, mis on teadusliku ja tehnoloogilise arengu aluseks.