altistumistavat

Altistumistavad ehk eksponeerimisteraapiad on psühhoterapeutilised meetodid, mille eesmärk on vähendada ärevust ja foobiate sümptomeid läbi kontrollitud kokkupuute stiimulitega. Meetodid põhinevad habituatsioonil ja kognitiiv-õppel; korduv ja järkjärguline kokkupuude aitab vähendada stiimuli seotud ootusstressi ja vältimiskäitumist.

Peamised vormid on in vivo eksponeerimine (reaalsete olukordade või stiimulitega kokkupuude), imaginaalne eksponeerimine (stiimulid ette kujutatakse terapeudi juhendamisel), interoceptiivne eksponeerimine (kehaliste aistingute, nagu südamepekslemine või õhupuudus, vastu võitlemine), ning järkjärguline eksponeerimine (raskuse kasvult sobivas tempos). Mõnel juhul kasutatakse ka äärmuslikumat, lühikest koormust ehk floodingu lähenemist. Prolonged exposure on pikaajaline eksponeerimine, mida rakendatakse eriti PTSD ravis.

Töö alus on patsiendi aktiivne kaasamine, selge eesmärgiga koostada turvaline ja jälgitav plaan, mis suurendab funktsionaalsust ja vähendab vältimiskäitumist. Teraapia võib olla emotsionaalselt raske ning nõuab õiget juhendamist, et vältida liigset distressi või enesehalvendust. Seetõttu on oluline eelnev hinnang, informeeritud nõusolek ning pidev terapeudi järelvalve.

Rakendusalad hõlmavad konkreetseid foobiaid, sotsiaalset ärevust, OCD-d ja PTSD-d. Uuringud näitavad, et altistumistavad on efektiivsed mitmesuguste ärevushäirete puhul, eriti foobiate ja suhtelise funktsionaalse paranemise puhul, ning neid. Kombineerituna teiste teraapiatega nähakse sageli paremaid tulemusi. Altistumistavad on osa kognitiiv-käitumisteraapiast ning neid kohandatakse vastavalt vanusele, kultuurile ja individuaalsetele vajadustele.