alküülrühmadest

Alküülrühmad on orgaanilises keemias esinevad orgaanilised funktsionaalsed rühmad, mis on saadud alküünidest. Alküülrühm koosneb süsinikust ja vesinikust, kus süsinikuaatomite arv on kaks või enam. Alküülrühm on tekkinud, kui alküünilt on eemaldatud üks vesinikuaatom.

Alküülrühmadel on üldine valem CnH2n+1, kus n on süsinikuaatomite arv. Näiteks metüülrühm (CH3-) on saadud metaanist (CH4), etüülrühm (C2H5-) etaanist (C2H6) ja propüülrühm (C3H7-) propaanist (C3H8). Alküülrühmad on küllastunud süsivesinikud, mis tähendab, et nende süsinikuaatomite vahel on ainult üksikud sidemed.

Alküülrühmad on paljude orgaaniliste ühendite ehitusplokkideks. Nad võivad olla osa suuremast molekulist, nagu näiteks alküülhalogeniidides, kus nad on seotud halogeeniaatomiga, või alkoholis, kus nad on seotud hüdroksüülrühmaga. Alküülrühmade pikkus ja nende positsioon molekulis mõjutavad oluliselt ühendi füüsikalisi ja keemilisi omadusi, nagu lahustuvus, reaktiivsus ja keemistemperatuur. Näiteks pikemate alküülrühmadega ühendid on tavaliselt vähem lahustuvad vees ja nende keemistemperatuur on kõrgem.